Milline on energiatõhus maja?

Tänaseid inimesi iseloomustab elukeskkonna väärtustamine ja ökoloogiline mõtteviis, millest ka oma kodu valikus lähtutakse. Järjest kallinevate küttehindade taustal on aina tähtsam hoonete energiatõhusus-ja säästlikkus.
Energiatõhusad majad jagunevad laias laastus kolmeks: energiaklassi A hooned, madalenergiamajad ning passiivmajad. Oluline on, et klient enne tellimuse tegemist otsustaks, kui energiatõhusat maja ta soovib. Siit algab protsess, mis määrab, millised peaksid olema konstruktsioon ning ventilatsiooni- ja küttesüsteem, samuti hoone arhitektuurne lahendus ning maja paiknemine ilmakaarte suhtes.
Kõige madalama kütteenergiatarbega (kuni 15 kW/m2) on passiivmaja, kuid standarditele vastavat passivmaja pole Eestis lihtne ehitada, ehituskulud on suhteliselt krõbedad ning investeeringu tasuvusaeg võib osutada ebaratsionaalselt pikaks.
Madalenergiamaja (kütteenergiatarve keskmiselt 30–50 kW/m2) on küttekuludelt soodus, kuid samamoodi ei pruugi maja püstitamiseks makstav raha end väga kiirelt ära tasuda, kuna nii konstruktsioonidele, katusele, küttesüsteemile kui ka avadele tuleb teha täiendavaid investeeringuid. Teatud tingimustel võib madalenergiamaja aga olla parim valik.
Eesti tingimustes on kõige optimaalsem ehitada energiaklassi A hooneid, mis ei nõua eriti lisainvesteeringuid, kuid samas on nende kütteenergiatarve väike, kuni 100 kW/m2. Parim lahendus on ehitada kohe standardist paremate näitajatega maja, mille energiavajadus jääb näiteks 70-100 kW/m2 piiresse. Sama energiatõhusalt on võimalik ehitada ka palkmaju, kuid nende puhul tuleb hoolikamalt vaadata konstruktsioonilahendusi ja investeering võib jällegi kallimaks minna.

Terviklikult tuleb vaadelda nii seinte õhuvahetust, akende tihedust kui ka ventilatsiooni – kõik aspektid kokku koos paiknemisega mõjutavad energiatõhusust. Näiteks annavad tänapäevased soojatagastusega ventilatsioonisüsteemid energiatõhususele palju juurde. Arvesse tuleb võtta, et kogu hoone energiatõhusust mõjutab peale kütte- ja konstruktsioonielementide valiku ka arhitektuurne lahendus. Väga sopilise hoone energiatõhusus on väike, arvestada tuleb klaaspindade hulga ja paiknemisega ilmakaarte suhtes.
Hoone energiatõhususe puhul on mõttekas vaadata üle ka elanike tarbimisharjumused, sest see mõjutab tugevalt hoone soojapidavuse näitajat.
Aknad ja uksed muutuvad üha kvaliteetsemaks
Aeg, mil suurte klaaspindade kasutamine tähendas talvel külmetamist ja suvel hirmpalavat tuba, on ümber saamas. Enam ei arvestata ainult klaaspaketi soojapidavust, vaid kogu konstruktsioon (klaaspakett, raam ja leng) soojapidavust.
Timbeco Woodhouse teeb koostööd AS-iga Aru Grupp, kes annab iga toodetava akna kohta täpsed soojapidavuse arvutused ning testib oma toodangu sooja- ja õhupidavust põhjalikult.
Õhupidavuse saladus peitub paigalduses
Kontrollimatu õhuliikumisega konstruktsioonis kaasneb niiskuse liikumine, mis peale ülisuure soojakao võib tingida seina märgumise. Tagajärjeks on inimese tervisele kahjulike hallitusseente ja mädanike vohamine.
Niiskusest põhjustatud kahjustuste vältimiseks peab kasutama varieeruva niiskustakistusega auru- ja õhutõkkeid. Konstruktsiooni kuivamisvõime peab olema alati suurem kui eeldatav niiskuskoormus

Määrusega on energiatõhususele seatud miinimumnõuded, mille järgi tuleb hoonete piirete kriitilised sõlmed teha täielikult õhupidavaks. Tänapäevastes konstruktsioonides ei tohi enam kasutada lihtsat aurutõket, vaid sertifitseeritud auru- ja õhutõkkesüsteeme.
Väga oluline on õhu- ja aurutõkkesüsteemi kvaliteetne paigaldus ettenähtud juhiste järgi. See tagab hea õhupidavuse. Ilma kvaliteetse ja hoolsa paigalduseta maja õhkupidavaks ei saada.

Õhupidavusvead aitab leida rõhutest
Õhu liikumisest tingitud vigade vältimiseks saab pärast õhu- ja aurutõkke ning enne sisevooderduse paigaldamist kontrollida maja õhupidavust ehk teha blower-door-testi.
Rõhutestis tekitatakse ukse- või aknaavasse paigaldatud ventilaatori abil hoones ala- või ülerõhk 50 Pa ning seejärel mõõdetakse, mitu korda kogu ruumi õhk ühe tunni jooksul vahetub. Lubatud õhuvahetus on 3/h, passiivmajadel aga 0,6/h. Erinevalt termokaamerast saab blower-door-testi teha igal aastaajal.

Kütteenergiavajadus jaguneb:
Lõppenergiavajadus näitab reaalselt maja kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks ning kodumasinate ja elektriseadmete tööks kasutatud energia hulka.

Kütteenergia lõplik vajadus on energiahulk, mida kasutab küttesüsteem ruumi temperatuuri hoidmiseks. Kütteenergia lõplik vajadus võib olla väiksem kui kütteenergia netovajadus (näiteks soojuspumpade puhul), suurem (näiteks ahiküttel) või ka võrdne (näiteks otsesel elektriküttel).
Energia lõppvajadus näitab reaalselt hoone kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ning kodumasinate ja elektriseadmete tööks kasutatud energiahulka.