Tänu erakordselt lumerohkele aastale on tõusnud päevakorda katuste seisukord ja vastupidavus suurenenud koorumusele. Katustelt lume maha lükkamisel võib kasu asemel hoopis kahju teha. Ebaühtlasel lume eemaldamisel katuselt võib koormus jaotuda ebaühtlaselt ja tekitada liigse surve katusekonstruktsioonidele. Lume eemaldamisel võib ka katusekatte materjali vigastada ja see võib oluliselt lühendada katuse eluiga.
Puithoonete projekteerimisel on arvestatud katusel standardi EVS-EN 1991-1-3 lumekoormusega 1,25 kN/m2 (125 kg/m2), mis veel omakorda korrutatakse varuteguriga ehk arvestatud koormuseks on 1,8 kN/m2 (180 kg/m2). See suurus tähendab seda, et selle koormuse iga-aastase ületamise tõenäosus on 2% ehk kordumisintervall on 50 aastat (kord 50 aasta jooksul). Seega on tegu juba üsna erakordse olukorraga.
Kui nüüd seda suurust edasi lahata arvestades lume mahukaalu, siis saame järgmised paksused:
- Värkselt sadanud lumel 1,0 kN/m3 ehk varuteguriga 1,8m=1,8kN/m2
- Tunde/päevi seisnud lumel 2,0 kN/m3 ehk varuteguriga 0,9m=1,8kN/m2,
- Seisnud nädalaid/kuid lumel 2,5-3,5 kN/m3 ehk varuteguriga 0,6m=1,8kN/m2,
- Märjal lumel 4,0kN/m3 ehk varuteguriga 0,45m=1,8kN/m2.
Märg lumi tähendab juba aga osaliselt sulanud lund ja seega ka lumekatte paksus väheneb, seega orientiiriks pigem seisnud nädalaid/kuid maksimaalne lubatav 0,6m. Alloleval graafikul on toodud Eesti lumikatte maksimaalne paksus vahemikus 1992-2006, kust nähtub, et maksimaalne on olnud veebruaris 77 cm (maksimaalne üldse Eestis mõõdetud 104 cm 1924-ndal aastal). Kindlasti ei ole tegu siinkohal aga märja lumega vaid pigem päevi/nädalaid seisnud lumega. Tallinna ümbruses on maksimaalne aga olnud kuni 55cm, mis juba ka seisnud nädalaid/kuid tähendaks 1,4-1,9 kN/m2.
Dimensioneerimisel aga ei saa enamasti määravaks mitte tugevus ehk purunemine vaid hoopis läbipaine, seega tugevusvaru on veel suurem, kui antud koormus 1,2 kN/m2. Katuse dimensioneerimisel arvestatakse, et koormus on katusel enamvähem ühtlaselt jaotatud, mis tähendab mitmesildelisel talal, et ühel sildel olev koormus vähendab teise silde läbipainet. Seega kui keegi hakkab katust puhastama ehk koormust ümberjaotama, siis võib tekkida olukord, kus ühel sildel on koormus ja teisel pole ehk on tekitatud ebasoodne olukord ja läbipainded hoopis suurenevad. Ka Eestis on olnud olukordi, kus katuse puhastamisel on koormust selliselt ebasoodsalt ümberjaotatud, et katus on sissevajunud, mis on muidugi väga ekstreemne variant.
Puithooned
Timbeco puithoonete konstruktsioonid on arvutatud vastavalt ettenähtud nõuetele ning seetõttu ei ole vaja lume eemaldamist katuselt kui silmas pidada tänast olukorda. Kui seda aga siiski teha, siis tuleb tagada, et ei jaotata koormusi ebasoodsalt ümber ehk ei tehta olukorda hoopis hullemaks. Tähelepanelik tasub olla nendel juhtudel kui lumi on tuulega paigutunud ebaühtlaselt või kuhugi on tekkinud jääd. Ka siin kehtib reegel, et koormused võiks olla ühtlaselt jaotunud. Murelikumad peaksid olema need hoonete omanikud kelle hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei ole arvestatud nõutud lumekoormuse standardiga.
